Kiiresti arenevas autotehnoloogiamaailmas on elektriautod võtnud juhtrolli, mis lubab puhtamat ja säästvamat tulevikku. Kuid nagu iga olulise muudatuse puhul, on ka siin palju väärarusaamu. Müüdid ulatuvad muredest laadimisinfrastruktuuri kohta kuni väidetavate piiranguteni elektriautodele. On aeg need väärarusaamad kohe lahendada ja selgitada tõde elektriautode kohta ning seda, miks need kujutavad endast fundamentaalset muutust selles, kuidas me transpordist mõtleme.
Müüt 1: Ei ole piisavalt laadimisjaamu
Üks levinumaid müüte elektriautode kohta on laadimisjaamade väidetav puudumine, mis tekitab ebameeldivusi ja hirmu leviala ees. Kuid need hirmud on üha enam alusetud. Ülemaailmne laadimisinfrastruktuur laieneb kiiresti ning avalikud ja erainvesteeringud soodustavad taskukohaste ja tõhusate laadimisvõrkude kasvu. Kiirlaadimispunktide ja tavapäraste laadimispunktide kiire levik maailma linnades muudab EV-de omanike jaoks akude laadimise mugava koha leidmise lihtsamaks kui kunagi varem.
Tänu nutikatele laadimislahendustele ja rakendustele on laadimisjaama leidmine muutunud nii lihtsaks, et selleks piisab vaid mõnest nutitelefoni klõpsust. Need muudatused ei suurenda mitte ainult mugavust, vaid suurendavad ka potentsiaalsete elektriautode ostjate usaldust, hajutades tõhusalt müüti laadimispunktide puudumisest.
Müüt 2: aeglane laadimisaeg
Elektriautode algusaegadel oli laadimisaeg tõepoolest pikk, mis oli teravas vastuolus traditsiooniliste bensiinijaamade kiire laadimisajaga. Tehnoloogia areng on siiski oluliselt parandanud laadimiskiirust. Kiirlaadimisjaamad suudavad nüüd elektriautot laadida kuni 80% ulatuses vaid 20-30 minutiga, mis on samaväärne bensiinijaamas veedetud ajaga, kui võtta arvesse maksmise ja ostude tegemisega seotud aega.
Paranenud on ka kodused laadimislahendused ning öine laadimine laeb elektriauto aku mugavalt üles, et see oleks järgmiseks päevaks valmis. Need edusammud laadimistehnoloogias näitavad, et ebapraktiliselt pikk laadimisaeg kuulub minevikku.
Müüt 3: Liiga väike vahemaa
Teine levinud väärarusaam on, et elektriautod sobivad piiratud akuulatuuri tõttu ainult lühikesteks sõitudeks. Kui esimese põlvkonna elektriautodel oli väike läbilaskevõime, siis tänapäeva elektriautode läbilaskevõime vastab hõlpsasti keskmise autojuhi igapäevastele vajadustele. Paljude uute mudelite läbitavus on üle 300 miili ühe laadimisega, mis on võrdne bensiinimudelitega ja mõnikord isegi parem.
Tänu täiustatud akutehnoloogiale ja tõhususele on elektriautod enamasti enam kui sobivad igapäevasteks sõitudeks, asjaajamisteks ja isegi pikemateks sõitudeks. Hirm elektrita olemise ees muutub üha põhjendamatumaks, sest akutehnoloogia paraneb.
Müüt 4: Kõrged hoolduskulud
On levinud müüt, et elektrisõidukite hooldamine on kallim kui tavaliste sõidukite oma. Siiski on elektriautodel vähem liikuvaid osi kui sisepõlemismootoriga sõidukitel, seega on hoolduskulud üldiselt väiksemad. Elektriautod ei vaja õlivahetust, kütusefiltrit, süüteküünlaid ega heitgaaside teste. Suurim võimalik kulu on aku väljavahetamine, kuid nüüd, mil akud on kavandatud kestma sama kaua kui sõiduk ise, on see mure oluliselt vähenenud.
Lisaks pakuvad paljud valitsused elektriautode ostmiseks stiimuleid, sealhulgas maksusoodustusi, soodustusi ja vabastusi teatavatest maksudest, mis vähendab veelgi elektriautode ostu üldkulusid.
Müüt 5: Ebapiisav võimsus ja jõudlus
Lõpuks on levinud väärarusaam, et elektriautod ei ole nii võimsad ja tõhusad kui nende bensiinimootoriga autod. See ei saakski olla tõest kaugemal. Elektrimootorid suudavad pakkuda koheselt pöördemomenti, mistõttu auto kiirendab ja sõidab kiiresti. Paljud elektriautod pakuvad muljetavaldavat jõudlust, mis vastab traditsiooniliste sportautode omale või ületab neid.
Samuti teevad tootjad pidevalt uuendusi, et parandada elektrimootorite tõhusust ja võimsust, tagades, et elektriautod vastavad mitmesugustele ootustele – alates linnasõidust kuni kiirsõiduni.